Euroopa Liidu eelarve

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Euroopa Liidu eelarve on eelarve Euroopa tasandil läbi viidava poliitika rahastamiseks.

Näiteks rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest põllumajanduse, regionaalarengu, kosmose, üleeuroopaliste võrkude, teadusuuringute ja innovatsiooni, tervishoiu, hariduse ja kultuuri, rände, piirikaitse ja humanitaarabi programme.

Euroopa Liidu eelarve on peamiselt investeeringuteks mõeldud eelarve. Moodustades umbes 2% kõigist ELi avaliku sektori kulutustest, on selle eesmärk täiendada riikide eelarveid. Selle eesmärk on ellu viia prioriteete, milles kõik ELi liikmesriigid on kokku leppinud. See loob Euroopa lisandväärtust, toetades meetmeid, mis vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele võivad olla tõhusamad kui riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavad meetmed.

ELi 2019. aasta eelarveks oli 165,8 miljardit eurot^[1], mis moodustas umbes 1% ELi 28 rahvamajanduse kogutulust (RKT). ELl on pikaajaline eelarve suurusega 1082,5 miljardit eurot perioodiks 2014–2020, mis moodustab 1,02% ELi 28 rahvamajanduse kogutulust.^[2] Pikaajaline eelarve, mida nimetatakse ka mitmeaastaseks finantsraamistikuks, on pikaajaline kuluplaan, mis võimaldab ELi kavandada ja investeerida pikaajalistesse projektidesse.

Algselt toetati ELi eelarvest peamiselt põllumajandust. 1980. ja 1990. aastatel laiendasid liikmesriigid ja Euroopa Parlament ELi asutamislepingute muutmise kaudu ELi pädevust. Tunnistades vajadust toetada uut ühtset turgu, suurendasid nad struktuurifondide vahendeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Samal ajal suurendas ELi oma rolli sellistes valdkondades nagu transport, kosmos, tervishoid, haridus ja kultuur, tarbijakaitse, keskkond, teadusuuringud, õigusalane koostöö ja välispoliitika.

Alates 2000. aastast on ELi eelarvet märgatavalt kohandatud, tulenevalt 13 väga erineva sotsiaalmajandusliku olukorraga uue liikmesriigi saabumisest. Järjestikuste ELi strateegiate abil toetavad erinevad uued programmid tööhõivet ja majanduskasvu. Noorte tööhõive algatuse ja programmi Erasmus+ kaudu nooremale põlvkonnale suunatud tõhustatud meetmetega. 2015. aastal asutati Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), nn Junckeri kava, mille eesmärgiks on võimendada investeeringuid ELis.

Rändega seoses rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest meetmeid nn eesliini liikmesriikidele hädaabi osutamiseks, välispiiride kaitsmiseks ja rändesurve vähendamiseks. Lisaks abistades otseselt pagulasi võõrustavaid riike ja kogukondi, ning tegeledes rände algpõhjustega selle päritolupiirkondades.

ELi eelarvest rahastatakse ELi välistegevusi, mille eesmärk on naabruspiirkonda investeerimisega edendada demokraatiat, rahu, solidaarsust, stabiilsust ja vähendada vaesust. Samuti on sellega kaasnenud Liidu kasvav roll rahvusvahelisel areenil, juhtides võitlust kliimamuutuste vastu. Euroopa Liit on suurim humanitaarabi ja arenguabi andja maailmas.^[3]

Suurim osa ELi eelarvest (umbes 70% 2014–2020 eelarvest) läks põllumajandusele ja regionaalarengule. Ajavahemikul 2014–2020 oli ELi põllumajandusele tehtavate kulutuste osakaal 39%. (1985. aastal kulutati 70% põllumajandusele). Põllumajanduse suhteliselt suur osa ELi eelarvest tuleneb asjaolust, et see on ainus poliitika, mida peaaegu täielikult rahastatakse ühisest eelarvest. See tähendab, et EL kulutused asendavad suures osas liikmesriikide kulutusi.

Teine osa ELi kulutustest läks regionaalarengule (34% 2014–2020 eelarvest). ELi piirkondliku ja sotsiaalse arengu rahastamine on oluline investeerimisprojektide allikas. Mõnes EL-i riigis, kus muidu on vahendid piiratud, rahastab Euroopa Liit kuni 80% riiklikest investeeringutest.^[4] Kuid ELi piirkondlikud kulutused ei aita üksnes vaeseid piirkondi. Investeeritakse igasse ELi riiki, toetades kogu ELi majandust.

Euroopa Liidu eelarvest läheb 6% kõigi Euroopa institutsioonide halduseks, sealhulgas töötajate palkadeks, pensioniteks, hoonete halduseks, infotehnoloogia kulutusteks, koolitus kuludeks, tõlkeks ja Euroopa Koolide rahastamiseks.